Oma pika demonoloogina töötamise ajal aitasid Warrenid paljusid inimesi väidetava kummitamise, varanduse ja muude paranormaalsete probleemidega. Nad moodustasid peatamatu meeskonna ja nende kaastunne ohvrite vastu hoidis neid motiveeritud ja keskendunud, et leida kummitustele lahendus.
Kuigi paljud juhtumid on olnud The Conjuring filmifrantsiisis, on vähesed nii häirivad kui Arne Cheyenne Johnsoni juhtum. Tema valdus tõi ülemaailmseid uudiseid ja tema mõrvajuhtum on legendaarne. The Conjuring 3: The Devil Made Me Do It põhineb selle juhtumi tõsistel sündmustel. Siin on kõik, mida me selle kohta teame.
10 Kõik algas vesivoodist
Arne ja Debbie on kolinud uude koju ja kaasa võtnud Debbie venna Davidi. Sissekolimiseks koristades leidis David vesivoodi, mille eelmised elanikud majja jätsid. Voodit uurides ilmus vanamehe ilmutus ja lükkas ta voodile. Vanamees ja teised olendid jätkasid Davidi ahistamist ning lõpuks nõudis Arne, et üleloomulik jõud Taaveti kaasa jätaks ja tema asemele võtaks.
9 Warrenid aitasid üles ehitada kaitset
Warrenid tundsid, et Arne oli mõrva sooritama sundinud seda valdavad deemonid. Nad keeldusid vaatamast, kuidas ta mõrvas kohtus süüdi mõisteti, veendumata, et tõtt räägitakse. Nad töötasid koos kaitsega, et näidata tõendeid deemonliku valduse kohta, ja püüdsid seda kasutada Arne puhul, et tõestada tema süütust.
8 Kaasatud oli rohkem kui üks deemon
Edi ja Lorraine'i sõnul ei piinanud Arnet mitte ainult üks deemon, vaid vähem alt 40-pealine hord. See tegi valdamise nii tugevaks ja Arnel oli raske vastu seista. See muutis ka Warrenite jaoks selle vastu võitlemise raskemaks. Rituaalide ajal, mida nad nimetasid "väiksemateks eksortsismideks", nõudsid nad, et Warrens teaks deemonite nimesid ja väidetav alt anti neile 43 erinevat nime.
7 Ametlikku eksortsismi ei toimunud
Eksortsismid ei ole midagi, millesse kirik kergelt suhtub ja enne selle sooritamist on teatud nõuded, millele vallatu või tema perekond peavad vastama. Glatzelite perekond keeldus lubamast Arnel või Davidil läbida nõutud vaimse tervise hindamine, mistõttu Bridgeporti piiskop keeldus eksortsismi heaks kiitmast. See jättis Warrenid asjadega hakkama ilma kiriku abita.
6 Arne ja Debbie jäid kokku
Kuigi Arne kandis mõrva eest vangi. Debbie jäi tema kõrvale. Paar abiellus isegi 1985. aastal, kui Arne oli vangistuses. Debbie uskus, et Arne ohverdas end oma venna päästmiseks ja nende paar väitis, et nende kogemus tegi nende armastuse ainult tugevamaks.
Seotud: "Chuckyst" kuni "Annabelleni": miks on nukkude õudusfilmid nii jubedad?
5 Vennad Glatzel kaebasid Lorraine Warreni kohtusse
David ja tema vanem vend Carl tundsid, et Lorraine valetas paljude sündmuste kohta oma juhtumit käsitlevas raamatus The Devil In Connecticut. Nad kaebasid ta ja autori, kellega ta koostööd tegi, kohtusse eraelu puutumatuse, laimu ja tahtliku emotsionaalse stressi tekitamise eest. Carl väitis ka, et Warrenid moodustasid valduse ja et David ei olnud kunagi vallanud, vaid põdes diagnoosimata vaimuhaigust.
4 Mõned inimesed arvasid, et Arne oli süüdi
Kuigi Arne vägivaldne rünnak Alan Bono vastu šokeeris paljusid inimesi, ei tundnud kõik, et ta poleks võimeline seda tegema. Paljud anonüümsed allikad ütlesid, et Arne oli Debbie suhtes väga armukade ja kaitses liiga palju ning tal on ka lühike temper ja vägivaldne ajalugu.
3 Alan Bono mõrv oli esimene Brookfieldis, Connecticuti ajaloos
Brookfieldi linn Connecticuti osariigis oli tuntud kui turvaline koht perede kasvatamiseks. Tegelikult oli Alan Bono mõrv linna ajaloos esimene. Mitte ainult mõrv ise ei olnud šokeeriv, vaid ka deemonliku valduse võimalus kohutas elanikke. Juhtumiga kaasnenud meediahullus šokeeris ka väikelinna ja segas paljude seal elavate inimeste igapäevaelu.
Brookfieldi politseiülem John Anderson ütles 1981. aasta sügisel ajalehele The Washington Post: "Ma ei olnud ebatavaline kuritegu. Keegi sai vihaseks, tulemuseks oli vaidlus. Me ei saanud olla lihtsat ja lihtsat mõrva, oh ei. Selle asemel kogunesid kõik kogu maailmas Brookfieldile."
2 Juhtumi kohta tehtud telefilmi tehti 1983. aastal
Veel üks film selle juhtumi kohta ilmus 1983. aastal. Telesaadete jaoks loodud filmis osales Kevin Bacon ja selles ei kasutatud ühtegi juhtumist pärit tegelikku nime ega asukohta. Deemoni mõrva juhtum järgis sama lugu ja oli omaette hirmutav.
1 Arne mõisteti süüdi tapmises, kuid vabastati ennetähtaegselt vanglast
Kuigi Warrenid ja kaitse võitlesid, et tõestada, et mõrva panid toime deemonid, mitte Arne, mõisteti ta siiski tapmises süüdi ja mõisteti vangi. Talle määrati 10–20 aasta pikkune karistus, kuid ta sai ära teenitud vähem kui viis aastat, kuna teda peeti teenitud aja jooksul näidisvangiks.
