Kõik Quentin Tarantino filmide juures intrigeerib tema fänne. Fakt on see, et Quentinil on väga spetsiifilised viisid, kuidas ta paneb oma filme kirjutama ja lavastama. Mõned neist üksikasjadest on hästi teada… teised, mitte nii palju. Kuigi mõned fännid võivad olla üllatunud, kui isikupäraseid Quentin oma žanrifilme teeb, oleks nad täiesti jahmunud, kui teaksid, et suur osa tema läbimurdelisest hitist põhineb tema keerulistel suhetel võõra isaga.
See on õige, Reservoir Dogs on kummalisel kombel tegelikult isa/poja lugu. Vähem alt on see ainult allegoorias olev isa/poja lugu. Siit saate teada, kuidas Quentin tegi ühest oma õudsemast krimipõnevikust salaja loo perekonnast…
See võib või ei pruugi olla seotud tema tegeliku isaga
Kõigepe alt peaksime ütlema, et me ei ole 100% kindlad, kas Quentin sai raamatut Resviour Dogs kirjutades inspiratsiooni oma päriselu suhetest oma võõrdunud isaga. Arvestades aga, et tema isa puudus täielikult tema elust (kuni Quentin kuulsaks sai ja isa tema vastu huvi tundis), on täiesti võimalik, et ta mõtles, et Reservoir Dogs on tema enda isa ja poja suhte allegooria. Seda seetõttu, et psühhoanalüütilise ja imetajate bioloogia järgi on vanemlik üksus lapse arengus absoluutselt oluline. Meie suhted oma vanematega (või vanemaga) aitavad kujundada igat suhtlust, mis meil kunagi on, kõiki tundeid enda ja teiste suhtes ning isegi meie põhilist ellusuhtumist.
Kuidas saaks Quentin Tarantino seda silmas pidades MITTE kirjutada võõrdunud isast, kes hülgas ta ja ta ema?
Siiski ei ole me päris kindlad… Kuid me teame, et Reservoir Dogsil on absoluutselt allegooriline isa/poja suhe.
Isa/poja allegooria paljastamine
Me teame, et vähem alt üks osa Reservoir Dogsist räägib isadest ja poegadest tänu intervjuule, mille Quentin andis mõni aasta tagasi allteksti kirjutamise kohta. Intervjuu ajal kirjeldas Quentin, kuidas üks tema vana mentor käskis tal tagasi minna ja vaadata oma tööd, et leida tema kirjutise alla maetud alltekst.
"Niisiis, ma mõtlesin, mis oli kõige ilmsem stseen, mida võiksite võtta," rääkis Quentin intervjueerijale ja otsepublikule allteksti leidmisest Reservoir Dogsis. "Ma viisin härra White'i toomas üksinda hr Orange'i lattu. Hr Orange, kuna ta on võmm ja sureb, ütleb "Palun, palun, palun viige mind haiglasse." Härra White, kuna ta ei tea, et ta on politseinik [ja ta on gangster], ütleb: "Ei, ei, ei, ma ei saa teid haiglasse viia. Oodake lihts alt.'"
Quentin ütles seejärel, et ta võib kelleltki küsida, mida see stseen tähendab ja igaüks võib teile öelda.
"Aga kui sa tegelikult hakkad pliiatsit paberile panema, avanes palju asju, mille peale ma varem ei mõelnud. Kuna alltekst on ilmselgetest kaugemale jõudmine," ütles Quentin.
Quentin pani siis kirja: "Mida tahab hr White sündmuskoh alt rohkem kui midagi muud maailmas? Ja mida tahab hr Orange sündmuskoh alt rohkem kui midagi muud maailmas? Ja mida mina, filmitegija, kas soovite sündmuskoh alt saada rohkem kui midagi muud maailmas?"
"Mida rohkem ma kirjutasin, seda rohkem sain aru, et film oli isa/poja lugu," tunnistas Quentin. "Härra White töötas sel hetkel hr Orange'i isana. Ja hr Orange oli poeg. Kuid ta oli poeg, kes reetis oma isa. Kuid tema isa ei tea reetmisest. Ja ta püüab seda enda eest varjata nii kaua kui võimalik, sest süütunne hakkab tõesti pihta [Hr. Oranž]. Ometi usub White Joe Cabotisse, Lawrence Tierneysse, kes on selles olukorras tema metafooriline isa."
Kui White Orange'i eest hoolitses, ütles ta lihts alt, et "asi saab korda, kui Joe Cabot saabub".
"Ja mis juhtub, kui Joe sinna jõuab? Ta tapab Mr. Orange'i. Ja siis tegelikult peab hr White valima oma metafoorse isa ja metafoorse poja vahel. Ja loomulikult valib ta oma metafoorse poja ja ta eksib. Kuid ta eksib õigetel põhjustel."
"See oli päris raske! Ja mina kui õpilane Sundance'is [kus ta kirjutas Reservoir Dogs], olin oma väikeses bangalos lumes ja ma kirjutan kõike seda… Ja ma olin nagu "Vau, see on tõesti lahe. See on sügav. Seal on palju "seal". Mul on hea meel teada, et mu tööl on nii sügavust. Mul on hea meel teada, et juured ulatuvad nii sügavale.'"
Jääb vaid näha, kas 'juured' ulatusid nii sügavale Quentini enda traumeerivate suhete tõttu oma päriselu isaga.
