Siin on põhjus, miks "Pineapple Express 2" kunagi ei tehtud

Sisukord:

Siin on põhjus, miks "Pineapple Express 2" kunagi ei tehtud
Siin on põhjus, miks "Pineapple Express 2" kunagi ei tehtud
Anonim

Pineapple Express on pärast 2008. aasta väljalaskmist kogunud tohutult kultust, kuid vaatamata kogu kõmule ei tulnud järge kunagi. Film, mille peaosades mängivad ekraanivälised sõbrad ning koomikduo Seth Rogen ja James Franco, jõudis publikuni üle kogu maailma ja tekitas nii stoneritest kui ka mittesuitsetajatest vaatajaid. Märulikomöödia kirjutasid Rogen ja tema kirjutuspartner Evan Goldberg ning produtsendiks oli koomik Judd Apatow, kes on Rogeni loomingu eest läbi aegade olnud kõva tšempion.

Pineapple Express järgib protsessiserverit Dale Dentonit (Rogen) ja tema narkodiileri Saul Silverit (Franco), kui nad asuvad metsikule seiklusele, mis on täis umbrohtu, kuritegevust ja õiglust. Pärast seda, kui Denton on mõrva tunnistajaks, põgeneb ta Silveri korterisse, kus neist saavad mõrvarite sihtmärgid. Põgenemisel tekib neil kahel tõsine sõprus ja nad mõistavad, et nad vajavad teineteist ellujäämiseks. Kuna kaaskoomikud Danny McBride, Kevin Corrigan, Craig Robinson ja Rosie Perez on näitlejakaaslasteks, on fännid pikka aega mõelnud, miks teist filmi kunagi ei tehtud.

Miks fännidele esimene meeldis

Esmapilgul tundus Pineapple Express olevat järjekordne naljakas komöödia, mis on fännidele nautimiseks kokku pandud. Kuid pärast esilinastust oli film kõike muud kui see. Sõbrakomöödia, mis sai märulifilmiks, oli täis nalja, naeru ja rohkem kui küllaldaselt marihuaanat. Huumori pealispinna all oli aga lugu sõprusest, aga veelgi enam tõelise suhte kujunemisest raskustes ja ellujäämises. Kogu ennekuulmatuse juures oli tunda suhtelisust ja kohati olid nii naeruväärsed ideed tegelikult mõnevõrra usutavad. Kuulsate tsitaatide ja ikooniliste tegelaskujudega on Pineapple Express end selle põlvkonna üheks suurepärasemaks stoner-komöödiaks tsementeerinud.

Tundus, et fännid kogunesid Pineapple Expressi juurde, sest ajastus oli õige. Neli aastat varem ilmus Harold ja Kumar Go to White Castle ning fännid armusid filmi. Meeleheitel millegi sarnase järele andis Pineapple Express fännidele just seda ja palju muud, taaselustades stoner žanri ja viies selle uutesse kõrgustesse. Rogeni ja Franco side elavnes ja nende suhe oli ilmne, ulatudes aastasse 1999, mil nad esimest korda koos esinesid saates Freaks ja Geeks. Tänu vägivallale ja roppusele oli fännidel hea meel neid kahte ekraanil näha.

Liiga kallis

Pineapple Express osutus piletikassas rohkem kui tulusaks, teenides 26 miljoni dollari suuruse eelarvega 102,4 miljonit dollarit. Kui Apatow alustas kõnelusi Sony juhtidega võimaliku järge tegemise üle, leidsid mõlemad osapooled end ummikus. Teatati, et Apatow soovis eelarve jaoks 50 miljonit dollarit, kuid Sony oli nõus andma vaid 45 miljonit dollarit. 5 miljoni dollari suuruse erinevuse tõttu ei näinud järg kunagi ilmavalgust. Kui rääkida sellest, siis esimene osutus edukaks, sest eelarve oli tõesti väike võrreldes sellega, mis see oleks võinud olla. Kuna näitlejad ja võttegrupp on rohkem väljakujunenud ning filmide areng nõuab iga kord rohkem ja rohkem, on stuudiod ettevaatlikud raha väljamaksmisega, hoolimata võimalikest suurtest hüvedest.

Rogen esines saates The Howard Stern Show ja paljastas, et vaatamata sellele, et järge üle on peetud kõnelusi aastaid, ei leitud rahastamisvaidlusele lahendust. Märulifilmi jaoks tehti film üsna odav alt ja see sai hästi tehtud. Stuudio investeeringutasuvus oli selgelt ilmne, sest vaatamata stoner žanrile ja Hollywoodi kõhklustele armusid fännid filmi selgelt. Rogen tunnistas, et umbrohužanri on raske välja tõmmata marihuaanat ümbritsevate negatiivsete vaadete tõttu, mis näivad küll hääbuvat, kuid kummitavad filmitööstust siiski.

Potentsiaal

Kuigi Pineapple Expressi järge potentsiaal on teadmata, võib vaid ette kujutada, milline võiks olla teine selle kaliibriga film. Kahekordse eelarvega suudaksid Apatow, Rogen ja Franco toota hämmastava järje, mis fännidele meeldiks. Nähes, kui hästi esimene film vastu võeti, tundub aus öelda, et inimesed kogunevad järge poole. Kuigi järjed võivad olla risk, eriti kui on möödunud liiga palju aega, on stoneri žanr ainulaadne selle poolest, et see ei pea järgima teatud valemit. Unustamatute tegelaskujude puhul pole süžee jätkumine tingimata oluline. Ülioluline on see, et fännid jätkaksid tegelastega suhtlemist ja kvaliteet püsiks kõrge.

Kuna Rogen ja Franco on Hollywoodis nüüdseks suured nimed, on iga filmi potentsiaal, milles nad osalevad, suur, kuid eriti nii tunnustatud filmi puhul nagu Pineapple Express. Tänu Sony häkkimisele, mis avaldas teavet paljude avaldamata filmide kohta, ja Rogeni intervjuu Howard Sterniga, teavad fännid üle kogu maailma nüüd, miks teist Pineapple Expressi kunagi välja ei antud, kuid mõtlevad siiski, kas on lootust võimalikule järgele.

Soovitan: