Venemaa on tuntud oma ooperi, balleti ja kirjanduse poolest. Kuid nad pole oma situatsioonikomöödiate poolest täpselt tuntud. Erinev alt brittidest ja ameeriklastest ei olnud venelastel enne 2004. aastat kalduvus olukorrakomöödiate poole. Kuigi televisioonis olid mõned edukad sketšikomöödiad ja improkomöödiad, ei leidnud stsenaariumiga komöödiad kunagi teed peaaegu kõigi riigi kodanike kodudesse. MEL Magazine'i põneva artikli kohaselt muutus see aga siis, kui Venemaa teenis The Nanny õigused ja muutis selle nimeks My Fair Nanny ehk Moya Prekrasnaya Nyanya.
Pärast sarja edu püüdsid produtsendid leida teist Ameerika komöödiat, mille nad Venemaa publikule välja töötaksid. Lõppkokkuvõttes valisid nad erakordselt eduka Married With Children. Kuigi ülehinnatud situatsioonikomöödiat ei puudu, ei olnud „Married With Children” seda. Kuigi see oli USA-s tõeline hitt, kui see eetris aastatel 1987–1997 ja hiljem kordustes tänu sündikatsioonile, sai sellest Venemaal veelgi suurem hitt. Siin on tõeline põhjus, miks Married With Children valiti Venemaa publikule kohandamiseks ja kui suureks see sai…
Miks valiti Venemaale sõprade asemel abielus lastega
My Fair Nanny oli hitt ja kõigi aegade Venemaa komöödia number üks. Seda kuni 2006. aastani, mil eetrisse jõudis Schastlivy Vmeste (inglise keeles tuntud kui Happy Together). Saade oli peaaegu identne FOXi saatega Married With Children igas vormis ja vormis. Kuigi mõningaid saate nalju muudeti, et need vastaksid paremini vene tundlikkusele ja nende huumorimeelele ning tegelaste nimesid, jäi see suures osas samaks.
"Umbes 2004. aastal alustas Sony Pictures Television International äritegevust Venemaal. Esimene asi, mida nad litsentsisid, oli sitcom The Nanny, seejärel litsentseerisid nad Colombia telenovelli, mis oli väga populaarne [Yo Soy Betty, La Fea, mis oli kohandatud Ugly Bettyle Ameerikas], " Dmitri Troitski, endine filmi tegevprodutsent. TNT Network Venemaal ütles ajakirjale MEL: "See oli meie jaoks konkurentsivõimelise võrgu jaoks, nii et mõtlesime: "Mida saab Ameerika klassikaline televisioon meile veel pakkuda?" Valik oli ilmne: abielus… lastega."
Kuigi Married Wirth Children ei ole Ameerika ajaloo suurim komöödiakomöödia, soovisid Venemaa produtsendid kõige rohkem kohaneda. Kuigi paljud arvaksid, et Seinfeld, Friends või Cheers oleks olnud nende esimene valik, osutusid need Ameerika kultuurile liiga spetsiifiliseks.
"Oli ka teisi võimalusi, nagu Cheers and Friends, kuid seda on [Venemaal] väga raske korrata. Cheers puudutab baarikultuuri, mis on väga ameerikalik kultuur. Friends'i elustiilid erinevad väga palju venekeelsest elustiilid, Aga Married… with Children räägib perekonnast – ebafunktsionaalsest perekonnast – nii et me mõtlesime: „Miks mitte proovida?”” selgitas Dmitri.
Lisaks oli venelastele üle 250 lastega abielus jao, et neid oma publikule kohandada. See on palju episoode, nii et pole ime, miks Ed O'Neilile Al Bundy mängimise eest nii palju maksti. Sel ajal ei aktsepteerinud Venemaa produtsendid saadet, milles oli vähem kui 100 osa. Osade arvukuse ja lastega abielus tõlgitavuse vahel sobis saade ideaalselt.
Vene abielus Wirthi laste edu
Kuigi Venemaa on tänu nende rikkalikule teatrikultuurile täis suurepäraseid näitlejaid, olid komöödiad neile võõrad. Seetõttu vajasid nad Ameerika abi, kui nad üritasid seda ellu äratada. Nad said abi labidatega Sonylt, kes saates kärpis. Kuigi see oleks võinud nende jaoks olla õnnemäng, tasus see end hästi ära.
Kuigi nad muutsid paljusid nalju vene publikule sobivaks, jäi üldine tunnetus ja iseloomustus samaks. Nad palkasid ka grupi tõeliselt suurejoonelisi näitlejaid, kes suutsid tõeliselt suhelda sinikraede publikuga. Kui Happy Togetheril kulus publiku tabamiseks minut aega, siis peagi sai sellest täiesti megahitt. Nii palju, et saade ületas oma Ameerika eelkäija pikkuse. Seetõttu pidid nad saate jaoks nullist kirjutama veel üle saja jao.
Happy Together saavutas ka tohutu rahalise edu ja muutis osatäitjate seas populaarseteks nimedeks. Nii palju, et Al Bundy venekeelse versiooni Gena Bukinit mänginud mees sai linnas, kus etendus toimus, elusuuruses kuju. Saate edu inspireeris ka vene komöödiakirjanikke looma päris oma sitcome, mis avas riigis ukse täiesti uuele teletööstusele.
