Jordan Belfort oli alati ekstsentriline tegelane, kuigi ilmselt ei kavatsenud ta kunagi saada Hollywoodiga seotud staariks, nagu ta praegu on. Tema memuaarid ajast, mil ta veetis aktsiatega manipuleerimisel 90ndatel, sai inspiratsiooniks tunnustatud Martin Scorsese filmile "The Wolf of Wall Street".
See on olnud sürrealistlik rullnokkasõit Belforti jaoks, kes veetis oma kuritegude eest peaaegu kaks aastat vanglas, kuid nägi hiljem, et Leonardo DiCaprio teenis tema filmis kujutamise eest vähem alt 25 miljonit dollarit.
59-aastase mehe praegune netoväärtus on negatiivsetes numbrites, peamiselt tänu võlgadele, mida ta oma kelmuse ohvritele endiselt võlgneb. Siiski teeb ta oma loost endiselt tapmise, kuna küsib oma motiveerivate kõneseminaride eest päris kopikat.
Nagu kõigi teiste tõestisündinud lool põhinevate filmide puhul, oli Scorsese pildis elemente, mis olid puht alt ajaloolised, ja teised, mis olid väljamõeldud – dramaatilistel eesmärkidel. Üks ikooniline stseen kujutas Belforti ja tema sõpru uppuval jahil, mis tegelikult osutub üheks hullumeelseks asjaks, mis päriselus juhtus.
Jordan Belfort nõudis, et nad läheksid Vahemerel läbi tormi
Wall Streeti hundil oli suurepärane näitlejaskond, kuid jahtide stseen ise on üsna staariderohke. DiCaprioga liitus Jonah Hill Belforti äripartnerina Donnie Azoffina. Margot Robbie mängis Belforti abikaasat Naomi Lapagliat tema karjääri läbimurderollis.
Samuti olid jahil Shea Whigham paadi kaptenina ja MacKenzie Meehan Donnie Azoffi naisena. Jahil olles saavad nad uudise, et Naomi tädi Emma – kelle nime all Belfort oli Šveitsi pangakontol raha peitnud – suri.
Samal ajal saab tõukaja kõne Monacos ärivõimaluse otsimiseks, mis sunnib teda nõudma, et nad läheksid läbi tormi kuskil Itaalia ranniku lähedal. Vaatamata naiste protestidele möönab paadikapten ja jaht upub.
2010. aastal – umbes kolm aastat enne filmi väljatulekut – kinnitas Belfort, et lugu põhines tegelikult tõsielusündmustel, ja ta kinnitas isegi, et ta oli sel ajal uimastitest kõrge.
Belfortis oli palju aineid
Rääkides oma joobeseisundist The Room Live'ile antud intervjuus, ütles Belfort, et ta oli tarbinud paljusid aineid. Film peaks muutma uuesti populaarseks termini ludes – rahusti, mida 70ndatel alkoholiga segatuna suures osas kuritarvitati peo narkootikumina.
Filmi jahtide uppumisjärjestuses karjub Belfort ühel hetkel Donnie'le, et ta mine ja "tooke ludesid alla", kuulutades humoorik alt: "Ma ei sure kainena, hankige need luudid!" Belfort selgitas oma 2010. aasta intervjuus kõnealuste lugude tugevust.
"Nendele, kes ei tea… teie vaatajate hüvanguks, kes on normaalsed ja ei ole lugudest sõltuvuses – jumal tänatud selle eest," selgitas ta, "piisab ühest loost, et 220-naelane merehüljes kaheksa ja pool tundi. Võtsin neli päevas ja jalutasin ringi."
Reisijad päästis lõpuks Itaalia merevägi. See on koht, kus film kaunistas mõningaid detaile teisiti kui see, mis päriselus tegelikult juhtus.
Uppunud Belforti jaht kuulus kunagi Coco Chanelile
Belfortil oli jahi ülemisel tekil ka chopper, mille filmis näidati olevat lained maha löönud. Tegelike sündmuste puhul 1997. aastal pidid nad aga ronima tekile, kus helikopter asus, ja selle sõna otseses mõttes ära lükkama, et Itaalia mereväe hüljestele maandumiseks ruumi teha.
Sel päeval Vahemeres uppunud jaht kuulus kunagi Prantsuse moeikoonile ja ettevõtjale Coco Chanelile. Ostes otsustas Belfort selle oma toonase naise Nadine Caridi järgi nimetada Nadine'iks. Filmis muudeti tegelase nimi Naomiks, mida hiljem paati nimetati.
Kuigi see stseen oli enamasti kirjutatud tegelike sündmuste järgi, toimus võtteplatsil ka palju uuendusi. Näiteks DiCaprio improviseeris ühe stseeni, kus tema tegelane oli täiesti purjus ega saanud autosse istuda.
Matthew McConaughey mängis ka tegelast nimega Mark Hanna, kes ümises ja ümises rääkimise ajal rinda. Näitleja paljastas hiljem, et see oli tema isiklik rutiin, mis sellesse loosse imporditi.
