Kirsten Dunst ei ole kindlasti sama näitlejanna, keda fännid esimest korda kohtasid, kui ta 80ndate lõpus näitlejana debüüdi tegi. New Jersey põliselanik on valgustanud suurt ekraani sellest ajast, kui ta end mäletas, püüdes kõigepe alt kõigi tähelepanu noore vampiirina Claudiana, kes tõstis nii Tom Cruise'i kui ka Brad Pitti intervjuus Vampiiriga (ta isegi suudles Pitti, kuid ütles seda oli kuidagi tüütu). Näitlejanna mängis kriitikute poolt tunnustatud filmides nagu Little Women ja Jumanji. Ja hiljem tegi Dunst teismelise ergutustüdrukuna kassahiti Bring It On võimsa esituse.
Dunst on sellest ajast peale suureks kasvanud, uurides aastate jooksul laiemat valikut rolle. Näiteks võttis ta Mary Jane Watsoni ikoonilise rolli Sony Spider-Mani triloogias. Näitlejanna avaldas hiljem telesaadet, pälvides kiitust oma töö eest sarjades Fargo ja On Becoming a God in Central Florida.
Hiljuti pälvis ta oma esimese Oscari nominatsiooni osatäitmise eest Jane Campioni filmis The Power of the Dog. Paljudele teadmata ei teinud Dunst aga peaaegu filmi ja sellel polnud midagi pistmist Elizabeth Mossi varasemaga sama rolli edasiandmisega.
Kirsten Dunst pole kunagi pidanud filmi prooviesinemisel osalema
Näitlejaks olemine, kes on selles valdkonnas pikaealine nagu Dunst, tõi kindlasti eeliseid. Alustuseks on tal nüüd nii ulatuslik tööde portfell, mida casting agendid ja režissöörid saavad hõlps alt läbi vaadata. Teisisõnu pole kunagi vaja kedagi veenda selles, milleks Dunst on võimeline. Kindlasti polnud vaja Campionit veenda, et tema võiks olla Rose.
Režissöör oli alati fännanud Dunsti teoseid Sofia Coppola filmis "Neitsi enesetapud" ja veelgi enam Lars von Trieri filmis "Melanhoolia".
“Melanhoolia oli minu jaoks üks parimaid naisnäitlejaid, mida ma kunagi näinud olen,” märkis Campion. "See oli nii kuradi ilus ja tema loodud tegelane oli nii habras. Ma lihts alt armusin temasse ja tema muusse maisesse teadmisse maailmalõpu ja depressiooni kohta, millega ta näis olevat koormatud. Ta teatas, et Dunst on "minu Gena Rowlands".
Teisest küljest paljastas Dunst, et Campion on üks tema kõigi aegade lemmikrežissööre. On selge, et seal on vastastikune austus ja imetlus. Kui aga juttu tuli filmist The Power of the Dog, ei olnud Dunst ikka veel algselt veendunud, et projekt on tema jaoks õige.
Siin on põhjus, miks Kirsten Dunst andis peaaegu edasi "Koera väe"
Umbes ajal, mil The Power of the Dog temani jõudis, oli Dunst juba harjunud mängima tugevaid naistegelasi. Ja Rose'i mängimine tundus sisuliselt sellest kõrvalekaldumisena. "Ma tahtsin mängida tõeliselt tugevat naist," selgitas näitlejanna."Ma ei ole oma elus kohas, kus (Rose) on minu ideaalne tegelane."
Isegi kui ta mõtles oma osaluse üle filmis, oli Dunst juba veendunud, et tema kihlatu Jesse Plemons sobib filmis suurepäraselt mängima Benedict Cumberbatchi õrnemat venda. "Jesse sai kõigepe alt stsenaariumi ja ma mõtlesin:" Sa teed seda filmi "," meenutas näitlejanna.
Mingil hetkel veendus Dunst lõpuks, et ta tahab ise filmis osaleda, nii et ta taotles filmis On Becoming a God in Central Florida oma võttegraafiku muutmist. "Ma sõin (Showtime'iga) lõunat ning nutsin ja anusin, et nad lubaksid mul filmi teha," paljastas ta.
Dunst oli vaimustuses ka ideest (taas kord) oma mehega ekraanil töötada. "See oli tõesti unistuste projekt, et töötada koos oma lemmiknäitlejaga ja saada tema tuge sellises rollis," selgitas ta. "See oleks olnud minu jaoks palju raskem film, kui mul poleks teda seal olnud.”
Kui nad tulistama hakkasid, veendus Campion veelgi enam, et Rose'i mängimiseks pole Dunstist paremat. Nagu ka tema kaasnäitleja (ja filmi peaosaline) Benedict Cumberbatch, oli ta üsna meetod näitleja.
Näiteks keerles Dunst end ringi, et teha oma joobes stseene veenvam alt. "See on nipp, mille Allison Janney mulle filmi Drop Dead Gorgeous võtteplatsil õpetas," paljastas näitlejanna. "See paneb sind tundma oma keha kontrolli alt välja, mis sobib suurepäraselt purjuspäi mängimiseks."
Dunstil oli ka ainulaadne lähenemine tagamaks, et Rose'i lähedane suhe oma teismelise pojaga (Kodi Smit-McPhee) oleks ekraanil ilmselge. Nad jõudsid kokkuleppele, et Smit-McPhee tegelaskujul oli midagi pistmist tema isa surmaga. "Nii et ma arvan, et see andis meie suhtele täiendava salapära," ütles Dunst Deadline'ile. "Ja ma arvan, et see aitas meil luua täiendava sideme."
See oli ka strateegia, mis Campioni arvates oli uskumatult geniaalne."Ma olin üllatunud, kui keerulised need viisid tegelaskuju uurimiseks olid," märkis režissöör. "Ta avaldas enda jaoks väikseid saladusi, isegi väljaspool (stsenaariumit), et neil oleks talle jõudu ja mõju." Taaskord Dunst rohkem kui tarnitud. Ta andis meistriklassi.
