Printsess Diana lähiringkond pole rahul sellega, kuidas Pablo Larraíni Spenceris kujutatakse varalahkunud kuninglikku peremeest. Filmi peaosas mängib Kristen Stewardi leedi Dianat ja kuningliku pere jõulupidustusi nende Sandringhami mõisas, kui printsess otsustab oma abielu prints Charlesiga lahti tõmmata.
Kristen Stewart võib tulla auhinnahooajale oma suurejoonelise rolliga filmis Spencer, kuid varalahkunud kuningliku perekonnaliikmed ei ole veel üle mõistuse.
Spencer on luulelitsentsi liiga kaugele viinud
Intervjuus The Telegraphile, ajakirja Majesty toimetajale, võttis Ingrid Seward kahtluse alla, kuidas Spencer pakkis Diana minevikust kõik negatiivsed hetked ühte jõulunädalavahetusse kuningliku perega.
"Sel jõuludel oli ta koos Fergiega, ta oli üsna õnnetu ja ta ei rääkinud Charlesiga, kuid ta ei tükeldanud end sel etapil," jagas Seward. "Nad on kuhjanud kõik halvad asjad ühte nädalavahetusse, mis viib poeetilise litsentsi veidi kaugele," lisas ta.
Seward väitis ka, et printsess oleks "kohutatud" selle üle, kuidas teda täna kujutati. Leedi Diana "ei tahaks ka, et teda mäletataks monarhia suhtes hävitava inimesena", ütles ta, selgitades, et kadunud kuninglik pere oli veendunud, et kuninglik perekond on tema poegade prints Williami ja prints Harry tulevik.
Ta väitis ka, et Diana oleks "kohutud selle pärast, kuidas teda praegu kujutatakse" ja oleks vihkanud, et kõik oleksid uskunud, et ta ei armasta prints Charlesi.
Printsess Diana meigikunstnik Mary Greenwell kordas sarnaseid tundeid. Ta väljendas, et keegi ei mõista printsessi ainult tema kujutamise kaudu."Ma ütleksin ainult seda, et need kujutamised, mida praegu näete, ei ole parim viis teda mõista… ta ei tahaks kogu selle hiilguse ja kuulsusega sellel pjedestaalil olla," jagas Greenwell.
Pablo Larraíni Spencer on pälvinud kriitikutelt säravaid arvustusi, pälvinud Kristen Stewarti Oscari-põhjuse, kuna väljaanded ennustavad talle kandideerimist. Eluloofilmis on kujutatud Diana sisemisi tundeid, kui ta mõistab, et tema abielu enam ei toimi.
Stewarti enda sõnul on film "poeetiline, sisemine ettekujutus sellest, kuidas see [kolm jõulupäeva] tunduda võis".
