Ei ole ühtegi näitlejannat, kes oleks päris sarnane Tilda Swintoniga Ekstsentrilisel britil on näitlemisoskus, mis on talle ainulaadne ja erinev alt tema eakaaslastest. Alates oma karjääri algusest ei ole Swinton kartnud võtta ette väljakutseid pakkuvaid rolle. Seetõttu on ta ekraanil ja isiklikus elus ebatavaline. Üks väheseid staare, kes on silma paistnud nii varjatud kunstnikufilmide kui ka tavapäraste hindade poolest, on Swinton tõesti ainulaadne.
Tegelane näitlejanna, Swinton on osav muutuma mitmekesiseks erinevateks tegelasteks. Tema eklektiline filmograafia annab tunnistust tema paljudest annetest, aga ka tema võimest mitmesse filmižanrisse sisse elada. Need on tema kõige intensiivsemad muutused.
10 Orlando filmis "Orlando" (1992)
Virginia Woolfi samanimelise romaani adaptsioon. Arthouse'i režissööri Sally Potteri 1992. aasta film "Orlando" on üks fenomenaalsemaid näiteid Tilda Swintoni ekspansiivsetest annetest näitlejana, mängides nii mees- kui ka naistegelasi. Ammu enne Harry Styles'i oli Swinton sooline uuendaja.
9 Iidne üks MCU-s
Üsna kontrastiks Orlandole, astus Swinton Marveli kinouniversumi iidse rolliga, algul filmis Doctor Strange, seejärel filmis Avengers: Endgame. Arvestades tema kunstitausta, on päris šokk näha Swintonit filmis Avengers, mis on üks kõigi aegade kõige tulusamaid filme.
Siiski ei olnud see roll ka vaidlusteta. Produtsent Kevin Feige avaldas kahetsust tegelase valgendamiseks, kes oli koomiksis algselt Aasia päritolu.
8 Valge nõid filmis "Narnia kroonikad: lõvi, nõid ja riidekapp" (2010)
Me ei suuda välja mõelda kedagi, kes sobiks Valge nõia rolli, kui Tilda Swinton. See klassikalise C. S. Lewise lastejutu adaptsioon näeb, et Swinton muutub külma täpsusega jäiseks antagonistiks.
Nagu The Guardian kirjutas: "Tilda Swinton mängib Valget nõida ja see on tema parim tund. Ta on alati olnud samasugune ikoon kui näitleja, omamoodi elav, hingav installatsioon… tema kujuline hauteur ja see teispoolsuse kohalolek on ülev alt siin."
7 Lena filmis "Caravaggio" (1986)
Üks Swintoni lähemaid sõpru ja mentoriid tema karjääri alguses oli Briti kunstirežissöör Derek Jarman, kes suri 1994. aastal traagiliselt AIDSi. 25-aastaselt mängis ta režissööri eluloofilmis kunstnik Caravaggio tüdruksõpra.
Selles rollis näeb Swinton tõesti välja nagu oleks ta otse barokkmaalilt tulnud. Pikkade, lainetavate punaste juuste ja käegakatsutava naiselikkusega ta paistab androgüünsest figuurist, mida ta praegu lõikab, miilide kaugusel.
6 Katie filmis "Põle pärast lugemist" (2008)
Kui mõelda nimele "Tilda Swinton", on ebatõenäoline, et komöödia meelde tuleb. Kuid see must alt koomiline Coen Brothersi krimikappar demonstreerib oma andeid koomiksinäitlejana.
Mängides John Malkovichi CIA analüütiku igavlevat naist, astub Swinton afääri George Clooney paranoilise USA Marshalliga ja paneb märatsema oma talumatu abikaasa vallandamise.
5 Eva filmis "Me peame Kevinist rääkima" (2011)
Nii õigeaegne kui ka selle kirjutamise ajal, 2011. aasta "Me peame Kevinist rääkima" põhineb Lionel Shriveri 2003. aasta raamatul ja käsitleb koolides toimuvate massiliste tulistamiste tundlikku teemat.
Peategelase emana on Swinton süsimustade juuste ja sujuva Ameerika aktsendiga peaaegu tundmatu. Ta kirjeldab suurepäraselt leina ja segadust, mida peavad tundma koledate kuritegude eest süüdimõistetute vanemad.
4 Emma filmis "I Am Love" (2009)
Swinton ei mängi tavaliselt ülinaiselikke tegelasi, kuid filmis I Am Love muutub ta jõuka töösturi elegantseks ja uhkeks naiseks. Režissöör Luca Guadagnio, filmi "Kutsu mind oma nimega" kuulsusest, jäädvustab Swinton suurepäraselt oma tegelaskuju kõrgema keskklassi pettumused, kui ta alustab põnevat afääri.
Elu (omamoodi) jäljendab kunsti, kuna Swintonil oli varem nii pikaajaline partner kui ka väljavalitu IRL. Näitlejanna oli kuuls alt elanud koos oma laste isa John Byrne'i ja oma väljavalitu Sandro Koppiga, kes on temast peaaegu 20 aastat noorem.
3 Julia filmis "Julia" (2008)
Inspireerituna indie-kino ristiisa John Cassavetesi filmist Gloria, näeb Julia, kuidas Swinton muutub ebastabiilseks alkohoolikuks, kes loob sideme noore poisiga. Taas maskeeritud ja rolli sukeldunud film kinnitab Swintoni kui väga mitmekülgse karakternäitleja staatust.
2 Dianna filmis "Rongiõnnetus" (2015)
Jällegi rõhutades oma koomiksivõimeid, oli Swinton vaieldamatult kõige naljakam näitleja filmis Trainwreck koos maadleja John Cenaga.
Swinton mängib Diannat, ropu suuga ajakirjade toimetajat. Erksa pruunika ja pisut "Rachelit" meenutava soenguga Swinton on rollis mitte ainult lõbus, vaid ka täiesti tuvastamatu.
1 Marianne filmis "A Bigger Splash" (2015)
Järjekordne koostöö režissöör Luca Guadagnioga, seekord mängib Swinton rokkstaari, mis võib tunduda mõnevõrra kauge, kuid näitlejanna särab rollis.
Tema tegelase välimust mõjutas tugev alt David Bowie ikooniline esteetika, keda Swinton on pikka aega jumaldanud ja kellega võrreldud.
