Raske uskuda, et Shrek on eksisteerinud üle 20 aasta. Tundub, et see oli eile, kui nägime esimest korda seda ogret, kes väljus portapottist müriseva Smash Mouth laulu saatel. Aga käes on aasta 2021 ja nad räägivad juba viiendast Shreki filmist. Mõnel filmi taga olnud loojal oli seda kindlasti raske ette kujutada, kuna see oli kõike muud kui kindel hitt. Tegelikult on Shreki kallal töötamine see koht, kuhu saadeti animaatorid ja jutuvestjad, kui nad ei olnud ootustele vastanud. Ühesõnaga, keegi ei tahtnud Shrekit teha… Siin on põhjus…
Shrek oli film, mida DreamWorks teha EI TAHTNUD
Shrek ei pidanud kunagi olema suur kassahitt, frantsiisigeneraator ega isegi hea film. Mike Meyers ei pidanud isegi peaosa mängima. Vähesed inimesed teavad seda, kuid Shrek põhines tegelikult William Steigi lasteraamatul, kuigi väga jämed alt. 1991. aastal omandas Steven Spielberg raamatu õigused ja seejärel, 1995. aastal, oli see täielikult ettevõtte DreamWorks, mille Steven aitas luua, kontrolli all. Ja just sel ajal otsustati, et MEL Magazine'i intervjuu kohaselt saab film saada tõeliselt erinevaid animatsioonistiile. See oli tegelikult natuke katseobjekt animatsiooni vormis, mis hiljem Toy Story ja Pixarist palju raha teeniks.
Kuid arvestades tõsiasja, et Shreki animatsioonistiil oli oma esimeses mustandis ja keegi ei olnud sellest loost tõeliselt vaimustuses, peeti seda New Yorgi artikli kohaselt DreamWorksi "inetaks kasulapseks". Postita. Tegelikult saadeti animaatorid, kes olid teistes projektides läbi kukkunud, Shreki meeskonda, et nad prooviksid filmi tööle panna.
"Seda tunti Gulagina," ütles animaator anonüümselt autorile Nicole Laporte'ile tema raamatu "Mehed, kes saaksid kuningaks: peaaegu eepiline lugu mogulitest, filmidest ja ettevõttest nimega DreamWorks" jaoks."Kui teil ebaõnnestus Prince of Egypt [teine DreamWorksi film, mis kukkus suurelt kassasse], saadeti teid koopasse Shreki kallal töötama."
Seda animaatorite teistest projektidest üleviimise protsessi nimetati hellitav alt "Shrekediks".
Projekti esialgne helikõrgus oli ka vähem kui meelitav võrreldes filmiga. Algselt pidi see seisnema selles, et "maailma inetuim tüüp" saab kokku "maailma koledaima tüdrukuga", et saada "maailma koledaimad lapsed".
Jah… mitte just see film, mida me teame ja armastame.
DreamWorks uskus nii vähe lugu, mille Steven Spielberg neile hankis, et nad palkasid kolledži lõpetajaid, kes jälgisid tootmist Californias Glendale'is asuvas nn kohutavas laos.
Asjade veelgi keerulisemaks muutmiseks vahetati projektis pidev alt välja mitmeid olulisi režissööre, stsenaristeid ja animaatoreid, kuni see sattus Andrew Adamsoni ja Vicky Jensoni kätte… kumbki polnud sellist projekti varem teinud.
Lisaks suri Shreki esialgne hääl, kadunud Chris Farley. Tema maneerid ja välimus mõjutasid suuresti Shreki tegelaskuju kujundust. See ei olnud tegevjuhi Jeffrey Katzenbergi silmis aga just hea. Tegelikult oli The New York Posti andmetel Jeffrey "kohutud", kui nägi filmi viieminutilist testi. Ta arvas, et animatsioon nägi lohakas välja ja eelnes projekti täielikule sulgemisele, vallandades 40 inimest ja pannes arendusse miljoneid dollareid.
Mis päästis Shreki prügikastist?
Umbes 18 kuud hiljem, 1997. aastal, otsustas Jeffrey projekti võtta ja saata see Californias asuvasse arvutiga loodud kujutiste poodi. Umbes sel ajal tulid pardale Mike Meyers ja Eddie Murphy. Nii Mike kui ka Eddie olid projekti ümberkujundamise ja noorendamise jaoks väga olulised.
"Te esitaksite [Eddie Murphy] järjestuse ja näitaksite talle lehti ning ta luges seda väga vaikselt, lihts alt omaette. Ja siis astus ta mikrofoni ette ja lihts alt – bam! - kohe on see eesel," ütles režissöör Adamson The New York Postile. "Ta tuli välja asjadega, mida me ei osanud isegi ette kujutada. Ta võtaks ühetaktilise nalja ja muudaks selle kolmelöögiliseks."
Mitte kaua pärast palgati Cameron Diaz (kes polnud ikka veel suur staar) ja kõigile kolmele peaosatäitjale maksti nende töö eest vaid 350 000 dollarit. Kõlab nagu palju raha selle töö eest, kuid see on sellise projekti jaoks üsna väike. DreamWorks oli aga aastaid püüdnud seda õigesti teha ja raisanud palju raha animeeritud adaptsiooni varasematele kehastustele.
Siiski maksti Mike Meyersile lõpuks veel 4 miljonit dollarit, et ta oma liinide olemust ümber nimetaks. Pärast selle salvestamist oma emakeelse Kanada aktsendiga nõudis Mike selle muutmist šoti keeleks. Milline Jeffrey Katzenberg TEGELIKULT seda teha ei tahtnud, osutus see üheks parimaks loominguliseks otsuseks, mida ta teha võis. Lõppude lõpuks, kas suudaksite tänapäeval Shrekit ette kujutada millegi muuga kui Šoti aktsendiga?
Isegi pärast filmi debüüdi Cannes'is ei olnud DreamWorks selles kindel. Filmifestivali totaalse publiku reaktsioon polnud kaugeltki positiivne. Vähem alt esimese kümne minuti jooksul. Pärast seda, kui publik sai aru, mida film püüdis olla, muutus teatri meeleolu drastiliselt.
"Esimesed 10 minutit - mitte midagi," ütles Jeffrey Katzenberg. "Mu süda peksles, otsaesine lõi higist välja. Ütlesin endale: "Nad põletavad selle koha maha."
Seansi lõpus pälvis film püstise aplausi ja filmist sai selle aja edukaim DreamWorksi film.
Shrek teenis maailmas 484 miljonit dollarit ja teenis parima animafilmi Oscari, esmakordselt DreamWorksi jaoks. Loomulikult käivitas see ka tohutult eduka animeeritud frantsiisi, mis kestab siiani.
