Stephen King on jätkuv alt üks parimaid ja populaarsemaid õuduskirjanikke ning tema raamatud on kummitanud miljonite fännide unistusi üle kogu maailma. Sama võib öelda ka tema teostel põhinevate konti külmetavate filmide ja saadete kohta, ehkki mõned, näiteks The Dark Toweri pettumust valmistav adaptsioon, on tekitanud fännidele valedel põhjustel probleeme.
Paljud Kingi teosed on tehtud Maine'i osariigis väljamõeldud linnas Derrys, kuid see ei tähenda, et tema kirjutatud raamatutega poleks reaalseid seoseid. Mõned neist on põhinenud autori enda kogemustel, kuigi mitte nii, nagu võiks ette kujutada.
Ta pole kunagi pidanud võitlema näiteks Pennywise-nimelise kujumuutva koletisega ja ta pole kunagi elanud linnas, mida vampiirid on vallutanud. Kuid King ütles kord, et sai Cujo kirjutamiseks inspiratsiooni pärast kohtumist St Benardi koeraga, kes talle ei meeldinud. Ja autor on ka öelnud, et Annie Wilkes filmis Viletsus kujutas kokaiinist, mis teda kunagi vangis hoidis.
Kingi teoste telgitaguseid saladusi on palju, millest tasub teada, sealhulgas tõestisündinud lugu, mis inspireeris teda kirjutama 1983. aasta romaani Pet Sematary. Me ei väida, et tema kass ärkas ellu, et teda ja tema perekonda terroriseerida, kuid raamatus ja filmides on tema kogemustega sarnasusi.
'Pet Sematary' on Stephen Kingi süngeim romaan
Stephen King kirjutas Pet Sematary juba oma karjääri alguses, kuid sarnasuste tõttu tema enda eluga kulus Kingil neli aastat, et raamat maailmale levitada. See oli liiga tume ja häiriv isegi tema jaoks, muu hulgas selle lakkamatu pimeduse tõttu, mida on kujutatud raamatu jutustuses perekonna tragöödiast ja leinast. Kass mitte ainult ei ärka ellu pärast seda, kui ta on maetud sihikindl alt valesti kirjutatud lemmikloomade sematari, vaid ka laps.
1989. aasta filmis tõusis 2-aastane Gage hauast otse romaanil põhinevates stseenides. Ja 2019. aasta filmis ärkas 8-aastane Ellie taas ellu Kingi algupärase loo keerdkäiguna. Stseene, mis leiavad aset nii raamatus kui ka filmides, on raske vaadata, sest see, mis juhtub noorte peategelastega, pole ime, et King kõhkles enne oma raamatu väljaandmist.
Õnneks on autori eluga seotud stseenid palju vähem häirivad kui lehel ja ekraanil kujutatud.
Tõeline lugu, mis inspireeris lemmikloomade Semetaryt
Kingi loos on iidne India matmispaik ja kohalikud lapsed kasutavad seda oma surnud lemmikloomade kalmistuna. Nii raamatus kui ka filmides on see valesti kirjutatud kui "Pet Sematary" ja see sai üheks inspiratsiooniks Kingi süngele loole surmast ja ülestõusmisest.
Autori maja taga Maine'is Orringtonis oli tõesti valesti kirjutatud kalmistu ja see oli matmispaik, kus kohalikud lapsed said oma surnud lemmikloomi puhkama panna. Õnneks ei ärkanud ükski neist ellu (niipalju kui me teame), nii et see ei olnud see võigas koht, mida Kingi romaanis kujutati. Tegelikult oli see Kingi Entertainment Weeklyle antud intervjuu kohaselt üsna kena koht ja tal oli põhjust oma tütre kassi sinna matta.
Kahjuks suri Smucky sarnaselt kirikuga, kass, kes ärkas ellu Kingi ilukirjanduslikus teoses. Autori maja lähedal oli suur veoautotee ja siin tapeti tema tütre kass. Seejärel pidi ta oma tütrele selgitama, mis Smuckyga juhtus, nagu tegi isa väljamõeldud loos.
Stephen Kingi veebisaidil selgitab autor, kuidas tema poeg Owen (praegu ise romaanikirjanik) võis olla veel üks ohver. Ta räägib sellest seoses oma raamatuga ja erinevatel viisidel, kuidas tema päriselu kogemused on seotud looga, mille ta lõpuks lehele tõi.
Kuningas lisas lõpuks kirjutatud raamatule oma tavapärase annuse üleloomulikkust, osaliselt inspireerituna raamatust, mida ta oli lugenud Wendigost, iidsest kurjast vaimust, kes väidetav alt võis inimesi vallata ja neid kannibalismi ajada. Õnneks näib see olevat midagi muud kui India folkloor, kuid see andis aluse hirmuäratavatele hetkedele, mis ilmusid nii lehel kui ka ekraanil.
