Enne filmi "The Jerk" ilmumist polnud Steve Martin filmistaar. Ta oli teel koomikuna populaarseks nimeks saama, kuid ta ei olnud seda tüüpi kuulus inimene, kes võiks oma mängufilmi kanda ja välja anda. Koomikud on filmistuudiotele alati olnud õnnemäng, eriti kui tegemist on dramaatiliste rollidega. Aastate jooksul on olnud mitmeid koomikuid, kes on tõsistes rollides läbi kukkunud, samas kui teised on näidanud, et nad on ennekuulmatult andekad. Tegelikult usuvad paljud, et Robin Williamsi parim film oli draama. Sama kehtib ka Jim Carrey kohta, kuigi me armastasime teda sellistes komöödiates nagu The Mask.
Steve Martin, kuigi tuntud oma stand-upi poolest, on osalenud mõnes tõeliselt fantastilises filmis. Kuigi ta pole teinud nii palju draamasid kui Robin ja Jim, on kõigil Steve'i komöödiatel tõeline süda. The Jerk on läinud üheks parimaks komöödiaks ja kindlasti, kui parimaks Steve Martini filmiks, oli selle tegemine äärmiselt keeruline…
Film sündis ühest kuulsast naljast
Vastav alt Consequence Of Soundile polnud The Jerkist aimugi, kui kaasstsenaristid Carl Gottlieb ja Steve Martin hakkasid Paramount Picturesi projekti kallal töötama. Need kaks, kes olid sõbrad ja kirjutamispartnerid, sõlmisid stuudioga paari projekti lepingu ega suutnud põhimõtteliselt midagi välja mõelda…
"Pole aimugi. Istusime seal iga päev," rääkis Carl Gottlieb ajakirjale Consequence of Sound. "Meil oli paras väike kontor kohe Paramounti krundil asuvas kirjanike majas, kus oli paar uut pliiatsit ja kollaseid plokke ning me läksime igal hommikul tööle ja vaatasime üksteisele otsa ja ütlesime: "Noh, mis siis…" paar nädalat läks ja meil polnud midagi."
Steve Martin oli sel ajal tõusev koomik, kellel oli väga pühendunud fänn. See oli midagi, mida Paramounti tegevjuht David Picker märkas omal nahal, kui nägi Steve'i 1977. aastal Los Angelese Dorothy Chandleri paviljonis väljamüüdud etendust mängimas. Selle saate tõttu veenis David Paramount Picturesi kahe pildiga lepingut allkirjastama. Steve'iga, et tema sära lukustada ja seda suurel ekraanil enda huvides kasutada. Kui Steve oli staar, polnud tegelikult oluline, millised need kaks filmi lõpuks olid. Nii kirjutas Steve Carliga loosile.
"Steve oli filmis ikka veel tundmatu hulk ja see oli lühifilmi "The Hajameelne kelner" põhjus, mille ma lavastasin ning mille peaosades mängisid Buck Henry ja Terri Garr," selgitas Carl. "Teooria, mis oli David Pickeri väga hea mõte, oli järgmine: "Teeme seda lühid alt, kinnitame selle ühele oma suurele pildile ja anname selle oma eksponentidele asjata. Kuid filmipublik näeb Steve Martinit suurel ekraanil ja nad näevad tema staari kvaliteeti ning see loob talle publiku.''
Lõppkokkuvõttes aitas Steve'i publik The Jerki idee välja mõelda.
"Siis ütles Steve ühel päeval: "Teate, minu teos on joon, mis paneb alati naerma, isegi kui tegu ei lähe nii hästi." Ma ütlesin: "Noh, mis joon on?" Ta ütleb: "Ma sündisin vaese mustanahalise lapsena." Niisiis, see langes tuppa märkimisväärse mõjuga. Ja me ütlesime: "Ohoo. Aga mis siis, kui sa oleks? Mis see oleks? Steve Martin kui vaene mustanahaline laps?""
Muutus esmatähtis viis tohutute probleemideni
Lõpuks oli Carlil ja Steve'il, millest rääkida. Nad kirjutasid isegi päris hea esimese mustandi, mis oli üles ehitatud Steve'i edukaima nalja ümber. Kuid nende stsenaariumi esimese mustandi valmimine langes kokku suure isikliku muutusega Paramount Picturesis. Paljud juhid vallandati ning ABC-st palgati Barry Diller ja Mike Eisner.
"Nagu see Hollywoodis tavaliselt juhtub, kui uus meeskond tuleb, lammutavad nad kõik vanad projektid ja tahavad ise oma tahvlit arendada, nii et nad saavad selle eest tunnustust," ütles Carl.
Lõppkokkuvõttes tähendas see, et Steve Martini filmid olid väljas… The Jerk oli surnud.
"Nad otsustasid, et ei taha olla Steve Martini äris," selgitas Carl. "Nii läks Steve'i juhtkond Paramounti juurde ja ütles: "Vaata, te olete meile kahe filmi eest võlgu. Ükskõik, kas soovite Steve Martini filmi välja anda või mitte, olete pärast seda võlgu meile uue stsenaariumi eest. Nii et ütleme teile, mida me teeme. Annate meile Hajameelne kelner, tasuta ja selge, meie enda tarbeks ja me võtame stsenaariumi, esitame selle mujale ja te saate ilma meieta teha mis tahes filme. Ja Paramount ütles: "Olgu."
Kuigi Steve'i mänedžer oli projekti päästnud, tuli veel paar suurt takistust kõrvaldada.
"Ma ei saanud järgmist ümberkirjutamist teha," ütles Carl."Tegin paar esimest mustandit koos Steve'iga. Ja meil ei õnnestunud Paramounti jõude liigutada ja me läksime teise stuudiosse. Nii et ma ei olnud ümberkirjutamist tegemas. Nii et nad said endale veel ühe koomiku sõbra. Steve'i nimi on Michael Elias."
Micheal töötas koos Steve'iga Pat Paulseni filmis Half a Comedy Hour ja nad said kiiresti sõpradeks. Nii et Michael oli Steve jaoks hea valik, kui projekt kolis Universal Picturesisse.
"Steve kutsus mind Aspenisse, kus ta siis elas," ütles Michael Elias. "Ja Universal rentis mulle väikese maja, mitte kaugel Steve'i majast, ja see oli kuu aega suusatamist ja kirjutamist."
Steve ja Michael tegid koos mõned suured muudatused stsenaariumis, mille ta algselt koos Carl Gottliebiga lõi. Lõpuks said nad veel ühe abi kuuls alt režissöörilt Carl Reinerilt. Tänu Universali säästmisele ja uutele koostööprojektidele alustas The Jerk Steve Martini filmikarjääri.
