Dokumentaalfilmis, mis räägib oma põnevast elust ja karjäärist Hollywoodis.
„Ükskõik, milline poisipõlve põnevus mul oli, oli Batsuiti tegelikkus muserdatud. Jah, iga poiss tahab olla Batman. Nad tahavad tegelikult tema olla… mitte tingimata teda filmis mängida, paljastas ta.
Val võttis rolli vastu ilma seda uurimata
Iga väikese poisi unistus on olla superkangelane. Val Kilmer sai selle üle elada, kui ta oli väike poiss ja tema isa viis ta telesaate „Batman” võtteplatsile ning ta sai näha, kus maagia loodi, ja isegi ise Batmobile'is istuda.
Nii et see oli mõttetu, kui talle pakuti palju aastaid hiljem seda rolli filmi kohandamises, et ta vastaks jah.
“Hollywoodi standardite järgi on Batman ülim peaosa ja unistuse täitumine. Võtsin selle osa isegi stsenaariumi lugemata.”
Kuigi ta võis arvata, et see oli ülim näitlejanna, selgus hiljem, et see nii ei olnud. Kilmer ei nautinud seda kogemust ja ta keeldus kuuls alt võimalusest järges Batmani uuesti mängida.
Nahkhiireülikond oli uskumatult liibuv ja ebamugav
Kilmer ütles, et tema kostüüm oli nii vormis, et ta suutis vaevu hingata, liikuda või teiste võtteplatsil viibivate inimestega vestelda.
"Kui sa oled selles, saad vaevu liikuda ja inimesed peavad aitama sul püsti tõusta ja maha istuda," jagas ta.
Sa ei kuule ka midagi ja mõne aja pärast lõpetavad inimesed teiega rääkimise, see on väga isoleeriv. Minu jaoks oli raske esineda ülikonnast mööda ja see oli masendav, kuni mõistsin, et mu roll filmis oli lihts alt kohale ilmuda ja seista seal, kus mul kästi.
Ta võrdleb piiravat kogemust seebiooperi näitlemisega
Kuna nahkhiireülikonnas oli nii raske liikuda, ei saanud ta end rolli ajal füüsiliselt eriti väljendada.
“Ma arvan, et polnud vahet, mida ma tegin. Püüdsin olla nagu näitleja seebiooperis. Kui ma Nicole'i poole pöördusin… ma ei suutnud kokku lugeda, mitu korda ma käed puusa panen.”
